D-vitamiin

D-vitamiini toidulisandina võtmine on ülioluline, kui organismis on seda ühendit vähe. Meie tootevalikus on registreeritud preparaadid, mis aitavad tõhusalt leevendada D-vitamiini vaegust ja rahhiiti ning ennetada D-vitamiini vaeguse tekkimist.

D-vitamiini vaegus

D-vitamiini vaegus on seisund, mille korral organismi D-vitamiini tase on alla normi (optimaalne D-vitamiini sisaldus veres on >100 nmol/l).

Faktid:

Enam kui 80% maailma rahvastikust on D-vitamiini tase alla normi. Euroopas on see näitaja üle 40%.

D-vitamiin mõjutab 3% inimese genoomist.

D-vitamiin tekib kehas siis, kui nahk puutub kokku ultraviolettkiirgusega.

Selle vitamiini optimaalse koguse tekkimiseks peaks 25–30% nahast olema päikese käes viibides riiete ja kaitsekreemiga katmata.

Soovitatava D-vitamiini taseme tagamiseks peaksime iga päev viibima keskpäeval päikese käes.

Balti riikides läbi viidud uuring näitab, et siinses piirkonnas esineb D-vitamiini puudust ka suvel.

D-vitamiini võib võtta iga päev, aga ka kord nädalas. Iganädalane manustamine aitab tõhusamalt režiimi järgida ja kiiremini soovitud tulemuseni jõuda.

D-vitamiini mürgistust esineb haruharva. See võib tekkida siis, kui ööpäevased annused on väga suured (10 000–40 000 RÜ/päevas) ja neid manustatakse järjestikku vähemalt 3 kuu jooksul.

D-vitamiin mitte ainult ei tugevda luid, vaid aitab vähendada ka järgmiste haiguste esinemise riski:

Vastuvõtlikkus nakkustele, sealhulgas gripile
Degeneratiivsed närvihaigused
Onkoloogilised haigused
Diabeet ehk suhkurtõbi
Südame-veresoonkonna haigused ja kõrgvererõhutõbi
Rasvumine
Toitainete imendumise häired
Fibromüalgia
Autoimmuunhaigused
Osteoporoos ehk luuhõrenemine

D-vitamiini vaeguse põhjused

Ülekaalulisus või rasvumine

Päevitamisel päikesekaitsekreemi kasutamine

Vähene päikese käes viibimine

Kõrge vanus

Istuv eluviis

Tumedam nahk

Kala- või piimatoodete vähene tarbimine

Sümptomid

Kuna D-vitamiini vaegusel spetsiifilised sümptomid puuduvad, on selle seisundi diagnoosimine keeruline.

Sage külmetushaiguste või gripi põdemine

D-vitamiin tugevdab immuunsüsteemi, aidates meil võidelda viiruste ja bakterite vastu. Kui põed sageli nohu, muid hingamisteede infektsioone või grippi, võib sinugi organismis olla D-vitamiin tase liiga madal.

Pidev väsimus

Energiapuudus ja pidev soov puhata või magada viitavad tihtipeale just D-vitamiini vaegusele. Isegi vähene D-vitamiini puudus võib põhjustada igapäevast väsimust.

Kalduvus depressioonile või meeleolu langusele

D-vitamiini vaegus võib põhjustada depressiooni, eriti vanematel inimestel. Teadlased on leidnud, et D-vitamiini varude taastamine võib vähendada nii regulaarse kui ka hooajalise depressiooni sümptomeid.

Aeglaselt paranevad vigastused

D-vitamiin võitleb infektsioonidega ja pärsib põletikku ning selle tulemusena kiirendab mitmesuguste vigastuste paranemist. Operatsiooni ja vigastuste korral tekkinud haavad paranevad aeglasemalt ja raskemini, kui organismis D-vitamiini napib.

Osteoporoos

Vanematel inimestel aitab D-vitamiin ennetada osteoporoosi ja vähendab luumurdude riski. Osteoporoosi korral võivad luud murduda isegi kerge õnnetuse tagajärjel. Osteoporoos ei anna endast mitte kuidagi märku enne, kui alles luumurru korral. Seda nimetatakse isegi vaikseks epideemiaks.

Luu-, selja- ja lihasvalu

D-vitamiin aitab luid tugevdada, kuna parandab kaltsiumi imendumist. D-vitamiini vaegus võib põhjustada luuvalu, sealhulgas alaseljavalu. Samuti võib selle ühendi vähesuse korral esineda kroonilist lihasvalu.

Ravi

Vaegust ennetavad annused määratakse siis, kui D-vitamiini tase organismis (100–150 nmol/l) ei ole optimaalne.

Raviannused on ette nähtud aga juhul, kui selle vitamiini tase on märkimisväärselt madal (< 100 nmol/l).

D-vitamiini sisaldust veres saab mõõta igas vereanalüüsi laboris.

Leedus on päikesevaesel ajal, mis kestab septembrist maini, vaja võtta D-vitamiini toidulisandeid. Ülejäänud kuudel on selle kasutamine soovituslik, eriti nende puhul, keda ohustab D-vitamiini vaegus.

D-vitamiini võib võtta iga päev, aga ka kord nädalas. Iganädalane manustamine aitab tõhusamalt režiimi järgida ja kiiremini soovitud tulemuseni jõuda.

Paremate tulemuste saavutamiseks (nii rahhiidi ravis, optimaalse taseme säilitamisel kui ka vaeguse ennetamisel) soovitame kasutada registreeritud meditsiinilisi D-vitamiini preparaate. Laialdaselt kättesaadavad toidulisandid ei pruugi vastata meditsiinitoodetele esitatavatele rangetele kvaliteedinõuetele. Ühes hiljutises uuringus selgus, et pakendil märgitud toimeainete kontsentratsioon ei vastanud koguni 50% uuritud toidulisandite puhul tegelikkusele.

Allikad:

http://www.is.gd/timeinsun Nutrients. 2022 Apr 2;14(7):1483. Comparative analysis of nutritional guidelines for vitamin D 10.1038/nrendo.2017.31 Holick MF et al. J Clin Endocrinol Metab, July 2011, 96(7):0000–0000 Pludowski P et al. Endokrynologia Polska 2013, 64(4):319-327 http://www.vitamindcouncil.org/about-vitamin-d/am-i-getting-too-much-vitamin-d/ Br J Clin Pharmacol.2021;87:1338–1346 Bouillon R., Carmeliet G., Verlinden L. et al. Vitamin D and human health: Lessons from vitamin D receptor null mice. Endocr. Rev. 2008;29:726–776. Mirhosseini N et al. J End Society. 2018 2(7):687–709. Naeem Z. Vitamin D Deficiency- An Ignored Epidemic. Int J Health Sci (Qassim). 2010 Jan; 4(1): V–VI. BONCEL SmPC 2021_06_11. Eroglu C, Demir F., Erge D. et al. The relation between serum vitamin D levels, viral infections and severity of attacks in children with recurrent wheezing. Allergol Immunopathol (Madr). 2019 November-December; 47(6): 591–597. Martineau A.R., Jolliffe D.A., Hooper R.L. Vitamin D supplementation to prevent acute respiratory tract infections: systematic review and meta-analysis of individual participant data. BMJ 2017;356:i6583. Grant W.B., Lahore H., McDonnell S.L. et al. Evidence that Vitamin D Supplementation Could Reduce Risk of Influenza and COVID-19 Infections and Deaths Nutrients 2020, 12, 988. Perge P., Boros A.M. Gellér L. et al. Vitamin D deficiency predicts poor clinical outcomes in heart failure patients undergoing cardiac resynchronization therapy. Disease Markers, vol. 2019, Article ID 4145821, 7 pages, 2019. Rasa I. First epidemiological study about vitamin D status and lifestyle factors in healthy young adults from Latvia: DLAT study (part I). 2015. Osteoporosis International. 26:P359